Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 18mm, f/5.6, 1/800s, ISO-200

 

Poolel teel sattusime silla peale, kust avanes vapustav vaade üle Playa del Inglési hotellipiirkonna ja Maspoklamase golfiväljakute, liivadüünide ja Atlandini välja.

 

Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 50mm, f/5.6, 1/1250s, ISO-200

 

Kõikjal, kuhu silm ulatas, paistsid hotellimajakeste katused. See on piirkond, kus ei ela ühtki tavakodanikku. Kõik on jäetud turistide meelevalda. Aga silmale oli seda pilti mäenõlvalt tõesti ilus vaadata. Paar kilomeetrid kõndimist mööda valgete majade ja palmipuudega ääristatud tänavaid ja olimegi turul.

 

Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 55mm, f/5.6, 1/640s, ISO-200

 

See meenutas Nõmme turgu - hinnad nagu Eestis, kaubad nagu Eestis. Tegime üsna kiiresti platsile tiiru peale ja otsustasime, et kauemaks polegi põhjust jääda.

 

Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 18mm, f/5.6, 1/640s, ISO-200

 

Turuhoone ees laiutas muidugi tänavakohvik. Kohvikud on kindlasti need, mis Kanaari asulates tänavapildis kohe silma hakkavad.  Neid on tõesti iga nurga peal. Kelneripoisid näevad kõvasti vaeva, et potentsiaalseid kliente just enda restorani saada.

Kui hotelli poole tagasi minema hakkasime, avastasime ka ühe väikese kohaliku tähtsusega botaanikaaia. Istusime veidi palmipuude all, imetlesime värvikirevaid lilli, ja otsustasime päikesepõletuse vältimiseks siinse taksosõidugi ära proovida. See on saarel ikka suht odav, vaid veidi kallim kui sõita bussiga.

Õhtul aga ootas meid ees reis saare südamesse, Guayadeque orgu, et tutvuda veidi lähemalt saareelanike koopaeluga.

 

Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 18mm, f/4.0, 1/200s, ISO-400

 

Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 18mm, f/4.0, 1/2,5s, ISO-400

 

Kui me oma suure bussiga kella seitsme paiku Guayadequesse kohale jõudsime, oli väljas juba päris pime. Koobaselamute uste kõrval helendasid laternad ja kogu mägi näis olevat justkui jaaniussikesi täis tipitud. Ühe kodu lahke peremees avas meile oma koduukse ja näitas oma valdusi.

 

Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 18mm, f/4.0, 1/200s, ISO-400

 

Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 18mm, f/4.0, 1/200s, ISO-400

 

Vanasti elasid koobaselamutes saare algsed asukad guantšid. Aja jooksul muutus popiks linna elama kolida ja koopad jäid tühjaks või vaesama rahva kasutada, kelle majanduslik seis linnaelu ei võimaldanud. Nüüd on aga kanaarlastel uhkuse asi omada lisaks linnaelamule ka koobast. See on umbes nagu meil suvilat. Ja seda saab endale lubada üksnes saare koorekiht. See sõbralik peremees lasi paarisajal uudishimulikul turistil oma kodule pilgu peale heita. Alumisel pildil ongi tema kodu. Kui vanasti oli koobastes elu lihtne, pere kasvades sai koopa tagumisse seina uue toa juurde uuristada ja nii oma majapidamist laiendada, siis nüüd peab kõik uuristustööd ametnikega kooskõlastama ja ohutuse huvides neid eriti teha ei lubatagi. Need koopad, millesse meie kiigata saime, koosnesid kõik paarist üsna pisikesest ruumist. Ja loomulikult olid need ruumid ilma akendeta. :)

 

Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 18mm, f/4.0, 1/200s, ISO-400

 

Koobaselamute kõrval asus kabel ja kabeli kõrval kohalik kõrts või baar. Meie reisijuht Ave ruttas kohe müüjale leiti taha appi, et aidata teenindada suurt jõuku Eesti turiste, kes kõik soovisid kohalikul erimeetodil valmistatud liha ja kitsejuustu maitsmiseks kaasa osta.

 

Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 18mm, f/4.0, 1/200s, ISO-400

 

Edasi viis sõit meid meie sihtpunkti - kooparestorani "Tagoror". Juba uksel võtsid meid reipa pillilooga vastu kohalikud muusikud.

 

Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 18mm, f/4.0, 1/200s, ISO-400

 

Ja mõnusa toidu kõrvale sai kuulata tuttavaid hispaaniakeelseid viise nii Mehhikost, Kuubalt kui ka Kanaaridelt. Igaüks võis kaasa ümiseda: "Ay, ay, ay, ay, canta y no llores" (mida see nüüd iganes tähendada võib... hmmm, leidsin tõlke: "Ai, ai, ai, ai, laula nüüd ja ära nuta..." või midagi sarnast).

Nutmisest oli asi muidugi kaugel. Lõpuks läks pidu täiesti hoogu, kui tantsutrupp ka külalised tantsuringi haaras.

 

Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 27mm, f/4.0, 1/200s, ISO-400

 

Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 65mm, f/5.0, 1/200s, ISO-400

 

Umbes üheteiskümne paiku jõudis aga kätte aeg lahkuda ja teha ruumi kohalikele restoranikülastajatele, kes asusid sõprade ja sugulaste seltsis oma hilist õhtusööki nautima, ning meie bussijuht, keda Ave üheks Kanaaride kõige raskema jalaga bussijuhiks nimetas, viis meid kummide vilinal mööda käänulist mägiteed alla Playa del Inglési. Õnneks oli väljas nii pime, et möödavihisevad mäeküljed ja alla sügavusse jäävad kuristikud jäid meil sedakorda nägemata. Aga uni oli see-eest tol ööl väga magus. :)